Mount Eerie - Live at Drouthy Neebors on 2003-04-27

Archive.org

• Indie folk
• Americana
• Live recording
• Folk indie
• Singer-songwriter

Comment: this 14-track issue was recorded in the year Phil Elverum had jettisoned the name The Microphones in favour of Mount Eerie. His music continued to be artsy though it might be it contained less noise and instinctive outputs and used to be more milled, intimate and lyrically analytical. In the meantime the ditties accompanied only by the acoustic guitar are variegated with hilarious speeches and laughing. Indeed, these 54 minutes are fairly nice and sincere ones where one could perceive the cordial relation between an artist and the audience.  

Klangstorm - Live at The Custard Factory on 1998-05-14 (1998)

Archive.org

• Krautrock
• Fusion
• Improvised music
• Funk rock
• Live session
• Ambient
• Psychedelic rock
• Jazz rock
• Experimental rock
• Space rock

Comment: the Klangstorm`s 32-minute gig at The Custard Factory in Birmingham, United Kingdom almost 18 years ago (it was the heyday of Britpop then over there) starts off with an vignette of ambient music which soon will erupt into a bass, drums and guitar induced propulsive soundscape. Indeed, the bass guitar used to thud properly and the drums add additional rhythm power to it, the solo guitar used to lead the improvised parts throughout the course. Indeed, there are up a lot of key changes and tempo changes which provide volatile nature to the whole. Furthermore, at a 14 minute all the aforesaid elements used to collapse into an airy, ambient interlude by synths which are accompanied by mercurial guitar flows and more serious, monotone bass chords beneath. All of that eventually results in the funky jam thereby reminding of a mid-period of the Teutonic legends CAN. Indeed, Robbie Wood`s guitar playing resembles Michael Karoli`s one conveying different patterns through frantic changes in chords and chilled out incantations. In a nutshell, the whole is an enjoyable jam being the first in a series of the quintet`s sessions at The Custard Factory. It has a historical value for sure. 

Mount Eerie Live at Hurricane Creek Grange on 2011-10-05 (2011)

Archive.org

• Americana
• Indie folk
• Alt-folk
• Singer-songwriter
• Folk indie
• Live recording
• Psych-folk
• Dream folk

Comment: by listening to this 10-track live session can admit that Phil Elverum aka The Microphones aka Mount Eerie is one of the most imaginative artists showing up his depth and capability to change every song into an event. The live is performed with another musician, Julia (who is also from Anacortes, DC Washington, USA) who obviously plays keyboards invoking fabulous synthesised panoramas and virtuous whiffs out of them. However, in centre Elverum`s guitar and doleful singing are elliptically shaped, at times being stretched out and sometimes more stripped down in his trajectory. The result is a quite short-running but bewitching Americana/indie folk footmark.

The Sugarcubes - 20th Anniversary Concert, Laugardalshöll (2006)

NYC Taper

• Alternative rock
• Indie pop
• Psychedelic rock
• Live recording

Comment: this monumental live gig includes 20 tracks within 84 minutes by the legendary Icelandic alternative group The Sugarcubes who was the first Icelandic group reached international acclaim from the island. The collective and Bjork`s solo career might indirectly open the way for other Icelandic groups either – Sigur Ros, mùm, Mugison, Amiina if to name just some combos among others. Although I am being Bjork`s fan for many years my experiences with The Sugarcubes have not been so pleasant and expected because of chiming a little bit monotonous and annoying in longer time spans. On the other side, Kukl was far more sympathetic thanks to their more avant-garde approach in music and concept. In true, in live they used to sound remarkably better mostly due to Bjork and Einar Örn Benediktsson`s erratic and tumultuous singing manner. The best moment is presented in midway – A Day Called Zero is a gravity-lost jazz-y wonder. 

[Concert] A Silver Mt Zion Live at La Sala Rossa on 2005-06-16 (Archive.org)

A Silver Mt. Zion (and its various titles), a band from Montrèal, is probably the best known act which is grown out or related somehow to Godspeed You! Black Emperor (formerly as Godspeed You Black Emperor!) and is the most involved band via its members (Efrim Menuck, Thierry Amar, Sophie Trudeau) as well. In fact, the aforementioned musicians have been influential collaborators not only on the post-rock scene but also related to alt-folk and indie circles in the North America during last 10 years at least. However, after GY!BE was going on hiatus, therefore the prime privilege was delegated over to ASMZ. If to compare differences between two bands, in the first place, it is the using of vocals, and the soundscape of ASMZ is inclined more to psych-oriented numbers, and indie music as well. For an argue, it seems a bit slower, having been involved in classical music-based arrangements (eminent cello and violin undercurrents), and via Menuck`s gratingly lamenting and sometimes euphorical vocal manner as well. All of those elements are to be heard in an excellent way on this live session also, recorded at La Sala Rossa in their hometown in 2005. Inbetween the songs you can be a witness for the interactivity between Menuck and audience and jocularities regarding "dudes", iPod and Coldplay, and birdfeeders as well. My cue toward indie music wasn`t arbitrary because of Menuck`s euphorical and lament manner (sometimes simultaneously) and the exploiting of chamber music devices and elements so you are getting to see more the link between ASMZ and Arcade Fire (moreover, they have more common through of recruiting the same musicians, and using the Constellation-related studio Hotel2Tango too).

Listen to it here

[Old but important] Children Of The Drone Compilation no. 8 (COTD)

In fact, the Exeter-based musical group of 10-20 members should be a legendary one, not only having some cult reputation among dedicated music lovers. COTD is through its line-up closely related to the other collectives and projects as well (for instance, A Tiny Window; Ail Fionn; Dongas The Tribe). Their soundscape is involved in hypnotic jam sessions, impressive pictures of art-y folk music, having the closeness to natural and organic soundscape and depthness inbetween and beyond the layers, playing up a lot of meditative psychedelic circuits, thereby constituting up as powerful uniqueness and intelligent variety finally. The array of Exetrians` instruments is similarly impressive one, including the music-oriented instruments, and artifacts as well. However, if you take some time to getting enjoyed them you shall have to reserve a couple of hours, because the most of sessions are up there into this tendency. And the UK-based collective is not limited to the sound conception only - I strongly recommend to you to visit their site and read their argumented views about many phenomena and manifestations (including music business). Let`s them speak and you'll definitely get some (self-) reflection.

Unlike the most of their experiments these are not usually filled in very surreal, darksided feedbacks and echo effects which by the side are injected with gorgeous mystical attitude. But it is the case of Compilation 8. You can meet some free form improvisations, electro-acoustic ambiences, and psychedelic sonic conceptions. And indeed, over a long period some low-end (and shamelessly undervalued) electronic keyboards and electronics/sampling units have been exploited. If Kemialliset Ystävät`s frontman Jan Anderzèn expressed once devout hope that his music would be in certain way to be related to the outer space having its very goal in this way while it can be said that obviously by Matthew Watkins` curated band sounds into the universe for sure. A seemingly simple journey on the one hand, it expresses a static (or in a minimal way sounding) sonic trance on the other hand, within the borders of the high-level articulatedness the progressions of sonic algorithms are getting even more visible with coming to the end. In fact, it does not create any kind of tensions or frictions while flowing into transcendental meditations. In a more concrete way, through comparisons, here is a link of kinship with Six Organs Of Admittance, and Spiritualized to be found, although, in a much deeper embodiment. An astonishingly deep stuff.

Listen to it here

[Vana ning oluline] Children Of The Drone Compilation no. 8 (COTD)

Exeter`is baseeruva ning reeglina 10-20 liikmest koosneva rühmituse (kuigi koosseis ei pärine üksnes Uduselt Albionilt) ning sellega tihedalt seotud kollektiivide (nt A Tiny Window, Ail Fionn, The Dongas Tribe) kogumikud peaksid ideaalis legendaarsed olema. Hüpnootilised jämmid, impressiivsed folkkujutluspildid, looduslähedane aura, kihiline ja kihtidevaheline sügavus, psühhedeelsus ning ka kordumatus. Intelligentne mitmekesisus. Ning võimas pillipark - kuhu kuuluvad nii pärisinstrumendid kui artefaktid - loomulikult. Varuge nende nautimiseks aega - kogumike pikkused ulatuvad sageli paari tunnini. Kui mul vahetevahel saab kirjust popmuusikalisest situatsioonist villand, panen mõtete puhastamiseks just COTD-i peale. Ning nimetet kollektiiv ei piirdu üksnes helilise poolega - soojalt soovitan külastada nende kodulehekülge ning nende ratsionaalseid, erudeeritud ja argumenteeritud seisukohti paljude fenomenide ja ilmingute (sh muusikaäri) kohta siin ilmas. Uurige ning saate kindlasti targemaks.

Erinevalt enamikust kompilatsioonidest eksperimenteeritakse käesoleval vokaaliga-sürreaalsete häälutustega, sünkjad feedback-pannood ja kajaefektid lisavad tervikule müstilist nimbust. Siin on märksa enam nurgelist vabas vormis improvisatsiooni, elektroakustilist puru, psühhedeelset ja ruumilist-kosmilist helikudet ja kontseptsiooni. Ning tõepoolest, üle pika aja kasutatakse taas elektroonilisi klahvpille, sämplereid ja elektroonikat. Kui Kemialliset Ystävät`i liider Jan Anderzèn avaldas lootust, et tema muusika võiks mingil moel ilmaruumiga ühilduda, seda representeerida, siis 40-aastase Matthew Watkins`i poolt (rohkem või vähem tinglikult) kureeritava ansambli heliuniversumi kohta võib seda kindlasti väita. Näiliselt lihtne, kuigi tegelikkuses põhjalikult artikuleeritud muusika. Ühelt poolt rõhutatult staatiline (või minimalistlik), teisalt progressiooni algoritmidele allutatud. Ning see ei tekita hetkekski negatiivset pingestatust või hõõrdumist. Transtsendentaalsed meditatsioonid. Siin on sugulust nii Spiritualized`i kui Six Organs Of Admittance`iga, samas märksa sügavamatele retkedele suundudes. Väga diip.

Kuula albumit siit

[Vana ning oluline] 1g0g Ice Cube (Haze)

Laivesinemine, helikunst, ämbientmuusika ja sünkja drone`i segu, konkreethelid, spoken word, sosinad ja palju muud. Ja nii edasi ja nii edasi. Autoriks 1g0g ehk Gosha Solntsev, kes muuseas kuulub kultuslikku helikunstirühmitusse Noises Of Russia, ning teos on esitatud kui helind butõ-teatri etendusele Anikušini skulptuuristuudios Sankt-Peterburgis 2008. aastal. Peaaegu 54-minutiline teos, mis nõuab keskendumist, kuivõrd progressioonis peitub tegelikult selle teose tuum. Üleminekud on sageli pikad ning seetõttu raskesti märgatavad. (Nagu slaidid või kaadrid, mis märkamatult vahetuvad). Sugestiivseimad hetked täidavad viimast kümmet minutit, mil sulpsatuste taamal kõlab soomekeelne hällilaul. Taies algab eikusagilt, kasvab ning areneb kirikukellade kõminaks ning minimalistlikuks tininaks (meenutades teelusika heli tassis), kuhu hakkavad tasapisi lisanduma sõlmhelid, monotoonne trummeldamine ning abrasiivne helikude. Ning sealt edasi tulevad uued helid ning elemendid, omandades läbi filtrite uusi varjundeid. Keskmises osas äratab tähelepanu soomekeelne jutlus, mille taamal luubivad sitarid. Seejärel kuni hällilaulu alguseni täidavad vahemikku tumedakõlaline ambient drone ning kirikulaulu kaja ja pomin. Tõsi, kõik see kulgeb algusest lõpuni vaikelulises võtmes. Tajusin ka seda, et soomlaste metsafolgil on käesoleva teosega väga palju ühist.

Kuula albumit siit

Ducktails: Live at WFMU on Marty McSorley's show on 10/24/2008

Üle-eelmise aasta jõululaupäeval salvestatud 7-looline sett (sh intervjuu) paljastab Matt Mondaline`i suuruse. Kuigi väljutanud muusikat suht lühikest aega, on New Jersey resident mõne aasta vältel jõudnud üheks silmapaistvaimaks DIY-liikumise suurkujuks tõusta. Jänki on lugu pidanud töötlemata helikvaliteedist, salvestamiskeskkondadeks on olnud tööriistasara ja kelder ning levitanud oma loomingut üksnes kassettidel ja vinüülidel.

Kitarrid, Casio, Moog ja helifaaside modulaatorid on tema mänguvahenditeks. Helipilt on ühelt poolt uinutav, kuid teisalt (kohati väga) erk oma tekstuurilt. Mulksuvad elektroonilised (mini)efektid/drone, newage`ilikud süntesaatorite ja loodushelide põimumised ning minimalistlikult progresseeruv kihistus on vundamendiks, kandes edasi Neu!, Tangerine Dream`i, Conrad Schnitzler`i ja Harmonia aegumatuid ideaale - demonstreerides ilmekalt, kus peitub chillwave/glo-fi ideoloogiline lähtepunkt. Tõepoolest, suurepärane sessioon.

Kuula albumit siit

[Artistid] Children of the Drone

Children of the Drone
Children of the Drone
Myspace
Lastfm

[Laivsessioon] The Dreams Live at WFMU on Brian Turner's show, 5/4/2010

Prantsuse duo/armastajapaar Nafi aka Scott Serpent ja Armelle aka Bisoubisou jäid selle aasta esimesel poolel silma suurepärase singlikimbuga Beko DSL`i alt (kuigi see ei olnud nende esimene reliis). Tandemi segu avant-punk`ist ja no wave`ist jättis kustumatu mulje oma kummastavalt ekstaatilises miljöös.

36-minutiline sett 9 looga pakub helinäiteid post-punk`ist ning no wave`ist kuni dub`i, reggae ning maailmamuusikani välja, kuhu vahele mahub monotoonset šamanismi (Intro / Reggae 1 / Rising Son), primitivistlikult programmeeritud süntekaid-elektroonikat, psühhedeelset kihistust ning müraseinu. Mis olulisim - nad suudavad oma kontseptuaalsed visandid realiseerida, ideed reaalseks apoteoosiks vormida (nt Reggae 2; Tropique du Cancer). Nihilistlikud nihked - mille kõrvalt ei puudu konstruktiivsus - ning kompromissitus on instrumendid selleks. Bändis valitseb demokraatia - kord laulab Nafi, kord Armelle, kord läbisegi. Legenditest meenuvad varane PIL, The Slits, The Screamers, Sonic Youth, ehk isegi Elastica, tänapäevast Gang Gang Dance. Kuid kordagi ei teki tunnet, et The Dreams võiks olla üks neist - üks nende derivaatidest. Suurepärane sess. Kuulake ja nautige - ning vajadusel ka õppige, kuidas tuleks punkmuusikale efektiivselt-adekvaatselt läheneda.

Kuula albumit siit

[Kontsert] Faust Live at WFMU Fest Oct 1 2009

Faust on ansambel, mis tõsisele eksperimentaalrokifännile lähemalt tutvustamist ei vaja. Legendaarne Saksamaa (Liitvabariigi) rühmitus, mida on peetud krautrock`i kvintessentsbändiks - enamakski, kui olid seda CAN või Kraftwerk näituseks. Bänd, mis tegutses 70ndatel neli aastat, andes välja geniaalset muusikat, millele järgnes paarkümmend aastat vaikust, et seejärel vanade meestena naasta. Kindlasti oli nende tagasitulek seotud ka krautrock`i olulisuse teadvustamisega popmuusika ajaloos ja arengus, iseäranis seostatuna teatud bändide (The Fall, Tortoise, Stereolab) peamiste eeskujudena. Rääkides veel Faust`i albumitest, siis siinkirjutaja jaoks on "IV" maailma esimene indiealbum - omast ajast umbes veerand sajandit ees.

Kuigi algusaegade kuuikust on järele jäänud vaid kaks meest - Jean-Herve Peron, Zappi Diermaier -, kelledega on liitunud James Johnston ja Geraldine Swayne, kestab Faust`is jätkuvalt müütiline hingus. Rohkem kui poolteisetunnine laiv varieerub varase Faust`i klassikaliste art-rock-numbrite (Jennifer, Sad Skinhead, So Far, Psalter, Krautrock) ja hilisema elektroakustilise eksperimentalismi, sound art`i ning free jazz`ilike uuristuste vahel. Sessiooni fragmentaarsus meenutab "The Faust Tapes"-i. Toniseeriv energialaks on igati garanteeritud.

Kuula albumit siit

[Laivsessioon] Wild Honey

Eelmise aasta üks vaieldamatuid muusikalisi tipphetki oli Guillermo Farrè elik Wild Honey eepiline album "Epic Handshakes and a Bear Hug". Siinkirjutaja jaoks parim twee-akt pärast legendaarset Briti pioneeri Field Mice`i. Nädalpäevad tagasi salvestas madridlane oma 5-liikmelise saatebändiga laivsessiooni kohalikus Radio 3`s. 25 minuti jooksul on kuulda-näha igihaljaid laule, ilusaid inimesi, rokkivat esitust ning twee pop-ansambli kohta ebatavalist pilliparki (lisaks ordinaarsetele pillidele ka theremin`i, meloodikat, ukulele`t, bandžot, kellamängu ja ühte veidrat kummituslikku heli tegevat poognat). Kõik see kokkuvõttes sünergiseerub üheks võimsaks meeleliseks ning esteetiliseks kogemuseks.

Vaata seda siit